Arnold Kurre (1910 – 1941) 114 mõrvatu ühishauda maetu; Oskar Kurre (1914 – 1941) 114 mõrvatu ühishauda maetu

Arnold Kurre (1910 – 1941) 114 mõrvatu ühishauda maetu
Sünd. 07.11.1910 Tallinn
Surn. 27.07.1941 Piirsalu v.
Arnold Kurre nime  6.spt. 1942.a. Liiva kalmistu kalmistupüha  laululehel 114 ohvri hulgas ei ole. Arnoldi tütar Tiiu Kurre  kirjutas oma isa elust ja saatis kinnituseks ka mõned dokumendid (sh ka surmatunnistus, ilma  märketa surma põhjusele). Tema isa,  Arnold Jüri p. Kurre, pidas eestiajal  tallinnas Pärnu mnt nr. 62  vanaraua ja auto tagavaraosade poodi. Lisaks oli tal ka mehaanikatöökoda. Kõik need asutused natsionaliseeriti nõuk. okupatsioonivõimude poolt  29.01.1941.a. Arnold Kurre  suunati palgalise töötajana Transpori Peavalitsuse teenistusse J.Hammeri samuti natsitud raualattu. Hiljem asutas mehaanikatöökotta ennast nõukogude sõjaväeosa nr.  2198, see lahkus alles 1957/1958 ja viis kaasa kogu töökoja sisseseade. Tütar kirjutas, et  27 juulil 1941.a.  oli tema isa koos oma venna  Oskari ja viimase  sõbraga sõitnud autoga Mercedes-Benz kodust mingeid tööga seotud asju ajama. Koju nad ei tulnud. Arnold oli 1938.a. abiellunud Kohila Valla  Perekonnaseiuametis  Miralda-Johanna Kurrega. 3. sept. 1941, tütar Tiiu oli just aastaseks saanud, tõi keegi mees teate Arnoldi abikaasale ja ämmale, et Arnold ja Oskar Kurre ja veel keegi  nendega kaasasolev mees oli Piirsalu vallas Risti raudteejaama juures venelaste poolt  maha lastud. Järgmisel hommikul, 28 juulil, aetud talumehed laipu matma.  Selgus, et on vaid kaks laipa, kolmas oli puudu.  See oli Arnold  Kurre, kes haavatuna roomas  lähimasse tallu ja jutustas, kes ja kustkohast ta on. Siis aga leitud ta üles ja tulistatud surnuks ning lohistatud  ühisesse hauda,  mis oli kaevatud  raudteejaama Tallinnapoolse semafori juurde. Arnoldi naine ja naiseema ei tahtnud seda juttu esmalt uskuda, kuna  ei Arnold ega  Oskar  Kurre kuulunud mingisse poliitilisse organisatsiooni ja nad polnud siis ka eraomanikud enam.  Muidugi läksid naised ise kohale ja kogu tragöödia osuts tõeks. Nad said teada et Kurrede ja nende sõbra  mõrvariks oli hävituspataljonlane ja kommunist Johanns Oinas. J.Oinas oli üks kommunistlikest riigikukutajatest kes 1924.a. toimunud 149 kommunisti protsessis Eesti vabariigi kohtu poolt mõisteti eluaegsele sunnitööle. Kui Eesti okupeeriti punavägede poolt, asus J.Oinas okupeerijatega koostööle. Ta oli 1940-41 EKP Valgamaa Komitee seretär ja kuulus hävituspataljoni. Tema oli üks delegatsiooni liige kes käisid  6. augustil 1940.a. Moskvas  Eestit suure kommunistliku impeeriumi koosseisu müümas. Tiiu Kurre ema ja vanaema  jutustasid, et isa Arnoldi ja onu Oskari laibad kaevati üles ning maeti Liiva kalmistule perekonna hauaplatsile 11. sept. 1941.a.. Nende sõber,  kes Põlvast pärines, sai samuti kodukandi kalmistule puhkama. M.Laari ja Memento nimekirjades on vendade Kurrede nimed ära toodud, Oskar Kurre nimi kajastub ka saksaaegses meedias, aga daatumid on kõikjal erinevad.  Andmed: M:Kask ERAARHIIV; M.Laar, J.Tross PUNANE TERROR, Stockholm, 1996; NÕUK. OKUPATSIOONIVÕIMU POLIITILISED ARRETEERIMISED EESTIS 1940- 1988, Tallinn, 1998, 2005 jt.

Oskar Kurre (1914 – 1941) 114 mõrvatu ühishauda maetu
Sünd. 14.04.1914 Tallinn
Surn. 27.07.1941 Piirsalu v.
Oskar Kurre nime  6.spt. 1942.a. Liiva kalmistu kalmistupüha  laululehel 114 ohvri hulgas ei ole. Oskar  Kurre vennatütar Tiiu Kurre  kirjutas oma isa elust ja saatis kinnituseks ka mõned dokumendid (sh ka surmatunnistus, ilma  märketa surma põhjusele). Mõne sõna mainis ta ka isaga ühel ajal mõrvatud onu Oskar Kurre kohta. Tütar kirjutas, et  27 juulil 1941.a.  oli tema isa koos oma venna  Oskari ja viimase  sõbraga sõitnud autoga Mercedes-Benz kodust mingeid tööga seotud asju ajama. Koju nad ei tulnud. 3. sept. 1941, tütar Tiiu oli just aastaseks saanud, tõi keegi mees teate Arnold Kurre abikaasale ja ämmale, et Arnold ja Oskar Kurre ja veel keegi  nendega kaasasolev mees oli Piirsalu vallas Risti raudteejaama juures venelaste poolt  maha lastud. Järgmisel hommikul, 28 juulil, aetud talumehed laipu matma.  Selgus, et on vaid kaks laipa, üks neist oli Oskar Kurre.  Arnold  Kurre oli haavatuna lähimasse tallu roomanud ja mõrvati hiljem. Kõigi kolme kolme mehe laibad visatud  ühisesse hauda,  mis oli kaevatud  raudteejaama Tallinnapoolse semafori juurde. Arnoldi naine ja naiseema ei tahtnud seda juttu esmalt uskuda, kuna  ei Arnold ega  Oskar  Kurre kuulunud mingisse poliitilisse organisatsiooni ja nad polnud siis ka eraomanikud enam.  Muidugi läksid naised ise kohale ja kogu tragöödia osuts tõeks. Nad said teada et Kurrede ja nende sõbra  mõrvariks oli hävituspataljonlane ja kommunist Johanns Oinas oma karistussalgaga. J.Oinas oli üks kommunistlikest riigikukutajatest kes 1924.a. toimunud 149 kommunisti protsessis Eesti vabariigi kohtu poolt mõisteti eluaegsele sunnitööle. Kui Eesti okupeeriti punavägede poolt, asus J.Oinas okupeerijatega koostööle. Ta oli 1940-41 EKP Valgamaa Komitee seretär ja kuulus hävituspataljoni. Tema oli üks delegatsiooni liige kes koos J.Lauristini, N.Ruusi ja teiste kommunistlike tegelinskitega käisid  6. augustil 1940.a. Moskvas  Eestit suure kommunistliku impeeriumi koosseisu müümas. Tiiu Kurre ema ja vanaema  jutustasid, et Arnold ja Oskar Kurre laibad kaevati üles ning maeti Liiva kalmistule perekonna hauaplatsile 11. sept. 1941.a.. Nende sõber,  kes Põlvast pärines, sai samuti kodukandi kalmistule puhkama. M.Laari ja Memento nimekirjades on vendade Kurrede nimed ära toodud, Oskar Kurre nimi kajastub ka saksaaegses meedias, aga daatumid on kõikjal erinevad. 
Andmed: M:Kask ERAARHIIV; M.Laar, J.Tross PUNANE TERROR, Stockholm, 1996; NÕUK. OKUPATSIOONIVÕIMU POLIITILISED ARRETEERIMISED EESTIS 1940- 1988, Tallinn, 1998, 2005 jt.