Ferdinand-Voldemar Tõnso (1890 - 1973) sõjaväelane ja sporditegelane, VR I/3

Ferdinand-Voldemar  Tõnso (1890 -  1973) sõjaväelane ja sporditegelane, VR I/3
Sünd. 01.12.1890 Tallinn
Surn. 08.12.1973 Tallinn
Voldemar Tõnso sündis Tallinnas töölise peres.  Õppis tallinnas Katariina linnakoolis., 1916.a. Gatšina lipnikekoolis ja a-il 1933-1934  alalisväe ohvitseride kursustel. Ta töötas a-il 1919-1912 vagunitehases dvigatel ametnikuna. 1912.a sügisest oli piirivalvebrigaadis, hiljem  piirivalve ratsadivisjonis, jaanuarist 1916 oli sõjakoolis.  Sai sama aasta novembris alamleitnandiks.  Võitles I Ilmasõjas   Saksa vägede vastu  Dvinski rindel. P. Leskovi loal loodi 12. aprillil vkj. 1917.a. Tallinnas esimene Eesti rahvuslik sõjaväeosa – Merekindluse 2. kindluspolk. Sama aasta 1. maist hakati seda nimetama  1. Eesti Jalaväepolguks, kuhu lubati teenistusse võtta ainult tagavaravägedes teenivaid mehi. Sel päeval ilmus ka rügemendi ajut.ülema kolonel S.Pindingu allkirjaga polgu asutamise käskkiri. Selles polgus teotses 8. roodu rooduülemana 1918.a. märtsikuu lõpust leitnant/staabikapten Ferdinand Tõnso. Kui saksa okupatsioonivägede eelsalgad jõudsid Tallinna 25. veebruaril 1918. aasta, siis saksa väeüksuse juht kindralleitnant A.v.Seckendorff  andis kohe  korralduse, mille põhjal Eesti rahvuslikud väeosad võisid jätkata oma tegevust elanike julgeoleku, nende varanduse ja korra kaitseks. Kuid juba 27. aprillil 1918 tühistas kindral Seckendorff oma esialgse loa ja andis käsu organisatsiooni likvideerimiseks. Vabadussõjas oli Voldemar Tõnso alates 16.11.1918. Kaitseliidu liikmena. Sealt määrati ta piirivalvet looma.  Teotses piirivalve peavalitsuse ülema kt-na, rannavalve ülemana ja oli 1919.a.  piirivalve ülema  abi. Võib öelda, et Voldemar  Tõnso oli  noore Eesti Vabariigi piirivalve üks loojatest ja arendajatest kuna tal oli kogemusi teenistusest tsaariarmee Tallinna piirivahtide brigaadis. Vabariigi ajal oli ta mitmete piirivalvejaoskondade  ülem.  Nimelt andis Piirivalve Ohvitseride Kogu  piirivalve 10. aastapäeva puhul välja artiklite kogumiku, mille üks autoreid oli ka Ferdinand Tõnso. Aukraadilt tõusis Ferdinand- Voldemar Tõnso 1935.a. kolonelleitnandiks. 1928. 31.augustil loodi  spordiliit LÄÄNELA  mille esimeheks valiti piirivalve Lääne jaoskonna ülem kolonelleitnant Ferdinand Tõnso, kes  juhtis LÄÄNELAT Nõukogude okupatsioonini, mis lõpetas seltsi tegevuse. Ferdinand Tõnso sportliku tegevuse kohta on teada, et ta on võistelnud kergejõustikus, harrastanud jalgpalli ja tennist.
Ferd. Tõnso oli Eesti Punase Risti mälestusmärgi II järgu I astme kavaler,  orden annetati  temale 1935.a. Ta oli rannavalve osak. kohtu esimees, piirivalve ohvitsreride kogu abiesimees, VOK juhatuse ja piirivalve  brigaadikohtu liige, VRVÜ   Läänemaa ja VRVÜ Lääne-Saare osak. esimees. 1940.a. oktoobris, peale Eesti okupeerimist nõukogude punavägede poolt, vabastai ta teenistusest. Töötas ametnikuna  Saku õlletehases.
Ferd. Tõnso käekäigust nõuk okupatsiooniajaga seoses on teada, et 925. laskurpolk oli Teise maailmasõja ajal NSV Liidu Punaarmee koosseisus formeeritud jalaväeväeosa, mis kuulus 249 Eesti Laskurdiviisi koosseisu. Siia kuulus alampolkovnikuna ka Ferdinand Tõnso. Hiljem oli ta  1.Eesti  tagavarapolgus. Nõukogude võim arreteeris ta 1944.a. veebruaris ja sama aasta  augustis mõisteti ta 10 aastaks vangi. Sealt vabanes ta 1956.a.
Voldemar Tõnso oli abielus Erika-Helene  Tõnsoga,  neil oli ühine tütar Ingrid.
Andmed: Autorite kogu „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“ Viljandi, 2016;www.westholm.tln.edu.ee/.../Lembit_Voime._Eesti_piirivalvest_1918-19.;
http://et.wikipedia.org/wiki/1._Eesti_jalav%C3%A4epolk; http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/16563/ferdinand-tonso¸www.le.ee/vana/?a=uudised&b=2764; ssuu.com/piirist_piirini/docs/nr6/11

.