Vello Aruoja (1930 – 1984) operaator

Vello Aruoja (1930 – 1984) operaator
Sünd. 28.05.1930 Jõgeva
Surn. 11.10.1984 Tallinn
Vello Aruoja sündis Jõgeval . Tema isa Aleksander Arbeiter (1892–1984) oli Saduküla Algkooli juhataja ja ema Hilda Arbeiter (Jukk) (1901–41) samas koolis õpetaja. Vello Aruoja lõpetas 1948 Tartu I Keskkooli (praegu Hugo Treffneri gümnaasium), tema klassivendade seas olid tulevane tehnikateadlane Hillar Aben, legendaarne raadioajakirjanik Lembit Lauri, majandusteadlane Endel Parijõgi ja maalikunstnik Olev Subbi. 1948–53 õppis Vello  Aruoja Tallinna Polütehnilises Instituudis inseneriks-soojusenergeetikuks, seejärel töötas mõned aastad Jõhvi elektrijaamas. Vello Aruoja huvitas elu ja selle vaatlemine läbi kaamera. Temast sai EESTI TELEFILMI üks rajajaid ja selle raudvara.  Ta oli ka  KINOLIIDU liige. 1959–84 töötas ta filmioperaatorina Tallinna Televisioonistuudios (Eesti Televisioonis), kus võttis üles hulganisti kultuuriteemalisi filme. Vello Aruoja olulisemad filmid operaatorina on VÄIKESE ILLIMARI RADADEL (1962), EVALD OKAS (1964), KAAREL KARM (1966), TÄDI ROSE, EESTIMAA (mõlemad 1968), VANEMUINE 1870-1970 (1971), TEATRI VANG (1975), AEDNIKU SÜGIS (1981). Koos Peeter Toomingaga vändatud formalistlik eksperimentaalfilm LÕPPEMATU PÄEV (1971/1990), nägemus ühe mehe ühe päeva teekonnast skisofreenses tegelikkuses, määrati hävitamisele, kuid õnnestus päästa ning taastati. Vello Aruoja  oli kolleegide mälestustes leebe huumorimeelega aga samas väga kompromissitu inimene, alati heatahtlikult abivalmis. Vello Aruoja  naine Ada Aruoja (s 1927) töötas televisioonis negatiivi monteerijana. Peres oli kolm  last, kaks tütart, kelledest tütar Mari Aruoja (s 1961) on tekstiilidisainer, biokeemikust poeg Villem Aruoja (s 1969) töötab teadurina Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis ja kaitses 2011 filosoofiadoktori kraadi keskonnakaitse erialal.
Paljude Vello Aruoja  projektide režissööriks oli tema poolõde Virve Aruoja.
Andmed: K.Laane ERAARHIIV;  www.efis.ee/redirect/1022