Kaarel Kasemaa (a-ni 1935 Karl Krudenbrunn) (1890 – 1976) sõjaväelane, VR II/3

Kultuurilooline haud

V, A I, 10-2, 2-kohaline kirstuplats

Maetu Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Anne Kasemaa 16.05.1903 19.07.2004
Karl Kasemaa 31.01.1890 18.12.1976 21.12.1976

Kaarel Kasemaa (a-ni 1935 Karl Krudenbrunn)  (1890 – 1976) sõjaväelane, VR II/3
Sünd. 31.01.1890 Jalametsa-Laimetsa v.
Surn. 18.12.1976 Tallinn
Karl sündis Viljandimaal mõisatöölise peres. Koolis õppi Pilistvere  kihelkonnakoolis ja  2.Omski lipnikekoolis. Teenis Vene tsaariarmees, s.h. Mandzhuurias Kaug-Idas. Õiendas 2.j. vabatahtliku eksami Vitebski gümnaasiumis ja lõpetas Omski 2. lipnikkude kooli 27.06.1917. I Maailmasõjas sõdis sakslaste vastu  peamiselt Poolas, kus sai kaks korda kergelt haavata. Sai sõja lõppedes nooremohvitseri aukraadi. Vabadussõjas  võitles alates 24.01.1919 Scoutsrügemendi vanemohvitseri ja ülemana. Võitles Punaarmee ja Landeswehri vastu  Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Lahkus teenistusest 1923. Temale anti sõjalise vahvuse eest 1919.a. toimunud  lahinguis Dubrovka ja Fitinka külade all  VR II/3. Sai  autasuks veel  Endla asunikutalu  Järvamaal  Koigis, millele pärast osteti   juurde naabruses asunud Nurme  asunikutalu. Viimane kuulus ta sõjasõbrale Jaan Miilverkile VR II/3.  Koha suurus 35,18 ha. Talul olid suured laenud, mis enne II Ilmasõda tagasi maksti (kuulduste järgi). Rakendati eesrindlikke põllumajandustehnoloogiaid, kasvatati peekonsigu ekspordiks Inglismaale. Eduka talunikuna teotsenud Kaarl Kasemaa oli ka Kaitseliidu Järva malevkonna ja VRVÜ Järvamaa osak. liige. Saksa okupatsiooni ajal  oli ta OK ridades.  Teise nõukogude okupatsiooni ajal pidas talu edasi kuni talu natsionaliseeriti 1949 märtsiküüditamise käigus. Peale küüditamist varjas ennast metsas. Kui poeg Kaarlil õnnestus midagi Kaarel Kasemaa passis võltsida, asus tööle Ellamaa turbarappa. Sealt siirdus Suure Jaani kanti Sürgaverre, kus koos  laste Kaarli ja Mallega üüris korterit. Kaarel põgenes Venemaale, Karl Kasemaa  läks tagasi Koigisse, kus elas õe Anna juures. 1960 aastate algul läks Tallinnasse tütar Malle juurde elama. Viimased 10 eluaastat oli pime.
Kaarel Kasemaa oli abielus Anne Kasemaaga, peres kasvas kolm last Virve, Malle ja Kaarel.  Anne küüditati 1949.a. Siberisse, vabanes  sealt 1956.a.
Andmed: Autorite kogu „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“ Viljandi, 2016; https://www.geni.com/people/Kaarel-Kasemaa/6000000024388530871;