Oskar-Eduard Toomara (1935.a.-niTreilmann) (1881 – 1940) laevandustegelane, VR I/3

Oskar-Eduard Toomara (1935.a.-niTreilmann) (1881 – 1940) laevandustegelane, VR I/3
Sünd22.02.1881 (vkj) Tudulinna v.
Surn. 01.09.1940 Tallinn
Sündis Virumaal põllumehe Juhan ja tema naise  Miina Treilmanni pojana. Õppis Iisaku khk-koolis ja Narva  merekoolis, mille lõpetas 1897.a. Sooritas kaugesõidukapteni eksami 1905.a. Doni äärses Rostovis.
Sõitis merel a-il 1897 – 1918 madrusena, tüürimehena ja kaptenina. Võttis osa Vene-Jaapani sõjast ja I ilmasõjast mitmesuguste  transpordilaevade ja miinitraalerite komandörina. Saksa ajal 1918.a. oli põrandaaluse kaitseliidu looja Virumaal Tudulinnas. Eesti Vabadussõja  ajal oli ta alates 20.01.1919.a.  Tallinna sadama komandant, organiseeris 1919.a.  Sadamate Valitsuse ning laevasõiduameti ja oli ise nende ametite juhataja kuni 1922.a-ni. Ta vabastati sõjaväeteenistusest 1920.a. septembris.  Temale anti just Kaitseliidu rajamise ja korraldamise eest VR I/3. Seejärel oli ta AS Tallinna Laevaühisus osak. juhataja ja 1929.a.-st  ühisuse direktor.  Ta oli tuntud ja populaarne merendusala tegelane, tema juhtimisel laiendas Tallinna Laevaühisus  tõhusalt oma tegevust. Oskar Toomara oli laevasõidu ja merekaubanduse edendamise seltsi Laevandus esimees 1919 aastast. Ka oli ta  rahvusvahelise laevaomanike organisatsiooni The  Baltic and International Maritime Conference juhatuse liige a-st 1922, Kaubandus-Tööstuskoja laevasõidu sektsiooni esimeees a-st 1927 ja Tallinna  eramerekooli  juhataja a-il 1930-1931. Lisaks oli Oskar Toomara ajakirja  „Laevandus“  vastutav toimeteja a-tel 1919- 1925. Selles ajakirjas, aga ka muudes väljaannetes avaldas Oskar Toomara hulgaliselt merendusalaseid artikleid.
Oskar-Eduard Toomara oli ka 1938.a-st Eesti Punase Risti teenetemärgi III klass,  kavaler. Kapten  Oskar-Eduard Toomara ei unustanud oma  kodukanti. Tudulinna alevikus kõrgel mäeveerel seisab  1939.a. ehitatud kaunis maakividest kirik, lihtsa interjööri ainulaadseks ehteks on seintel paiknevad Hollandist pärit piibliainelised kahhelplaadid, mille kinkis kapten Oskar Toomara, üks uue kiriku ehitajaist. 1938. a  augustis oli koos üldkoosolek ja 152 poolt- ning ühe vastuhäälega otsustati kiriku ehitamise kasuks. Oskar Toomara tellis arhitekt Sachariaselt projekti. Möldri talu peremees Juhan Tamm eraldas oma põllumaast 30 x 40 m suuruse tüki kiriku jaoks. 1941. aastal sai pühakoda kahuritulest kannatada, nüüdseks on ta ammu taastatud ja kirik seisab väärika monumendina oma ehitajaile.
Oskar-Eduard Toomara oli abielus Weera-Elisabeth Toomaraga. Pr Toomara küüditati 1949.a. Siberisse, vabanes 1956.a. Peres kasvasid pojad Kalju ja Kaarel ning tütar Heli. Poeg Kaarel oli II Ilmasõja  ajal Soome  armees, ta arreteeriti 1945.a. nõuk. võimuorganite poolt ja  ta suri Norilskis.
Andmed:  Autorite kogu „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“ Viljandi, 2016; EBL täiendusköide, Tallinn, 1940; http://teelistekirikud.ekn.ee/2014/kirik.php?id=705; www.eestikirik.ee/ustavad-oma-usule

.