Heldur Karmo (kuni 13.05.1935 Heldur Kamberg; 16. mai 1927 Tallinn – 17. juuni 1997 Tallinn) oli eesti luuletaja, Eesti viljakaim laulutekstide autor

Kultuurilooline haud

V, E, 2b-16, 2-kohaline kirstuplats

Maetu Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Aino Balina-Karmo 03.05.1935 31.05.2023 06.06.2023 14:00
Heldur Karmo 17.06.1997 21.06.1997

Heldur Karmo (kuni 13.05.1935 Heldur Kamberg; 16. mai 1927 Tallinn – 17. juuni 1997 Tallinn) oli eesti luuletaja, Eesti viljakaim laulutekstide autor.
Heldur Karmo lõi ja tõlkis üle 3500 lauluteksti. Sõnaraamatuid appi võttes suutis ta laulusõnu tõlkida 10–15 keelest.

Ta õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis, kus sai hästi selgeks inglise keele. Töövahendina läks sagedamini vaja ka saksa ja vene keelt. Nendele keeltele rajas ta iseõppijana töö käigus muude võõrkeelte õppe.

Teismelisena põetud lastehalvatuse tagajärjel oli Karmo liikumine raskendatud ja tema elu möödus ratastoolis. Sellest hoolimata oli ta laulja ja teleajakirjaniku Reet Linna sõnul ülimalt rõõmsameelne inimene, kuid: “Samas ei saanud ta kunagi väljas käia ega osa ühegi oma tekstiga laulu esiettekandest.”
1946. aastal alustas ta tegevust vabakutselise literaadina. Tema värsse, följetone ja proosakatsetusi ilmus ajalehtedes ja ajakirjades Noorte Hääl, Rahva Hääl, Stalinlik Noorus, Kehakultuur jm. Aastatel 1954–1961 kirjutas ta estraadikavu ("Kevad estraadil", "Märkmikuga käes", "Juhtub ka nii" jm) Tallinna Töönduskooperatsiooni Kultuuribaasile ja sketše Eesti Filharmooniale.
Ka laulusõnu hakkas Karmo tõlkima kohe pärast pärast sõda: esimene laul oli "Stardust", eesti keeles "Tähetolm".

Heldur Karmo oli üks ansambli Swing Club (1947–1957) asutajaliikmeid.

„Olid tuttavad poisid: Uno Naissoo, Aleksander Rjabov ja Peeter Saul. Nemad tegid muusikalise kollektiivi Swing Club.

Nad tahtsid pidudel mängida, aga oli vaja laule ja neile tekste. Nii nad mind kaasa tõmbasid.“


Lauluvõistlused ja tuntud laulude näited
Kui 1950. aastate lõpus hakati ka Eestis korraldama mitmesuguseid lauluvõistlusi ja võistluskontserte, osales tavaliselt igal sellisel võistlusel mitu Karmo kirjutatud sõnadega laulu. Toona naljatati, et ükskõik, kas peaauhinna võidab Arne Oidi või Uno Naissoo lugu – Heldur Karmo võidab oma laulusõnadega nagunii!

Koostöö Arne Oidiga
Arne Oit on kirjutanud sadakond estraadilaulu, mis on Eesti lauluvõistlustel saanud auhinnalisi kohti. Tema lauluparemikust ongi suurem osa just Heldur Karmo sõnadega, näiteks:
"Meie Mall" (1958)
"Jamaika hällilaul" (1961)
"Ei ma pole Saaremaa peal käind" (1963)
"Lõke preerias" (1963)
"Ma olen su pilk" (1966)
"Miniseelik" (1967)
"Kaks kuukiirt mu toas" (1970)
"Me pole enam väikesed" (1970), II preemia komsomoli- ja noortelaulude võistlusel 1970
"Minu südames sa elad" (1970)
"Tsirkus" (1971), II preemia lauluvõistlusel "Tippmeloodia 1971"
"Mis värvi on armastus?" (1971)
"Siin on see laul" (1971)
"Ära võõraks jää" (1972)
"Nii kaugel kõik" (1972), peaauhind lauluvõistlusel "Tippmeloodia 72"
"Suveöö" (1972), peapreemia võistluskontserdil "Tallinn-Tartu-72"
"Unustuse jõel" (1973), peaauhind võistluskontserdil "Tallinn-Tartu-73"
"Ja elab rõõm" (1973)
"Mind veel ei ole" (1973)