Artur- Aleksander Saueselg (1894 – 1965) sõjaväelane, VR II/3

Artur- Aleksander Saueselg (1894 – 1965) sõjaväelane, VR II/3
Sünd. 05.10.1894 Käina v.
Surn. 29.08.1965 Tallinn
Artur Saueselg sündis Hiiumaal Joosep (Jausalt) ja Liisu (Rakvere Karitsa) Saueselgi mitmelapselisse perre esiklapsena. Vanemad olid vabadikud. Artur õppis  Rakvere linnakoolis, hiljem ka Petrogradi lipnikekoolis ja 1925.a. alalisväe ohvitseride kursustel, a-il 1928-1930 Kõrgemas Sõjakoolis. I.Ilmasõjas oli detsembrist 1914.a. 2. tagavarapataljonis. Sai peagi lipnikuks ning nooremohvitseriks 227. Epifani jalaväepolgus. Hiljem oli roodu ja pataljoniülem. Tema  aukraad tõusis tsaariarmees alamkaptenini. Tsaariarmees võitles Austria-Ungari ja Saksa vägede vastu. 1918.a. sai temast 4. Eesti polgu õppekomando ülem. Kui algas Vabadussõda osales tema selles  21.11.1918,  olles Viru maakonna Kaitseliidu  teenistuses. Hiljem määrati jalaväepolku.  Sai 1918.a. lõpul pataljoniülemaks. Oli ka polgu kohtu esimees.   Lõunarindel formeeeriti 1919. a hilissuvel venelastest Katšanovi pataljon, esialgu polguna. Tuumik oli Ostrovi maakonna Katšanova valla partisanisalk, mida täiendati Eesti väejuhatuse korraldusel Katšanova vallast mobiliseeritud meeste, varem Panikovitši (Pankjavitsa) valla meestest formeeritud pataljoni jt vene rahvusest sõdurite ja ohvitseridega. Polgu nimekirjas oli septembris ca 1300 meest. Oktoobris reorganiseeriti polk üksikpataljoniks. Pataljoniülem oli kapten Artur Saueselg, staabiülem leitnant Tõnis Koern. Pataljonis oli viis  roodu, kuulipildujarood, välipatarei ja erikomandod, kokku umbes 1000 meest. Katšanovlased kaotasid septembrist detsembrini vähemalt 11 meest langenute, 44 haavatute ja 23 teadmata kadunutena. 1920. a läks Katšanova Abrene maakonna Kacēni vallana Läti Vabariigi koosseisu, enamik pataljoni liikmeid läks koju tagasi . Artur Saueseljast sai Eesti Sõjakooli ülem, ta oli seda ka  14. juunil 1934 Valdeki katastroofi ajal, kus Valdeki laskeväljal toimunud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused taktikalise õppuse käigus aspirant Johannes Kattai leidis lõhkemata mürsu ja tõi selle rühma koondumiskohta. Mürsk lõhkes ootamatult selle ümber koondunud meeskonna keskel. Õnnetuse käigus hukkus 10 aspiranti ja hulk sai vigastada. Sündmus langes muidugi  Sõjaringkonna  kohtu alla. 15. märtsil 1935 mõistis Sõjaringkonnakohus kolonel Artur Saueselja toimunud õnnetuses õigeks. Süüdi mõisteti hooletus järelvalves ja võimu mittetarvitamises kapten Voldemar Tepper, keda karistati ühekuise arestiga. Peale Eesti okupeerimist nõuk. võimu poolt sattus Artur Saueselg NSV Liitu. 29. septembril 1942 määrati polkovnik Artur Saueselg 249. Eesti Laskurdiviisi ülemaks. 29. detsembril 1942, Velikije Luki operatsiooni käigus, tagandati Artur Saueselg 249. Laskurdiviisi ülema kohalt ja asendati kommunist Johan Lombakiga. Toimunut on kirjanduses kujutatud   järgnevalt  "...Talvise pööripäeva paksu uttu mattunud maastikul peetud ägedas käsitsivõitluses paisati sõdivate poolte allüksused segi. Kibestunud, päevi söömata eesti sõdurite meeleoluga kõlasid kokku sakslaste poolelt valjuhääldajate kaudu kuulutatud eestikeelsed üleskutsed tulla nende poole üle ja juba jõulupühadeks Eestimaale jõuda. Sakslaste poole läks 21. detsembril 249. eesti diviisi 925. ja 921. laskurpolgust üle umbes 500 meest, sealhulgas ka ohvitsere.
Nähes 249. Eesti diviisi komandöri  Artur Saueselgi saamatust, sekkus diviisi tegevusse korpuse komandör Lembit Pärn. 249 diviisi kaitselõigus tekkinud auku saatis Pärn likvideerima löögirühmituse, kes pidasid Saksa tugevdatud tankidiviisi rünnakutele vastu. (8 tanki, mis olid varustatud nõukogude eraldusmärkidega ja osaliselt mehitatud üle jooksnud eestlastega, suutsid siiski Velikie Lukisse läbi murda).
Artur Saueselg oli pärast diviisiülema kohalt mahavõtmist kursuste VÕSTREL taktikaõppejõud Solnetshnogorskis, hiljem aga  taktikaõppejõud Ahtõrkas. 1944.a. määrati ta reservi
Sõja lõppedes 1945.a. oli ta hariduse rahvakomissari asetäitja kuni 1947.a. 
Artur Saueselg evis Vabadusristi II liigi 3. järk (15. september 1920)  ja
Kotkaristi III klassi  teenetemärki (20. veebruar 1935). Vabadusrist annetati temale teenete eest Vabadussõjas  1919.a. lahinguis Pihkva all Tšerjoha jõe ääres. Lisaks sai ta Virumaal  Rakvere vallas Veskivälja talu.
Artur Saueselja õde  Alma  abiellus 1924.a. kommunist Nikolai Karotammèga.
Andmed: Autorite kogu „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“ Viljandi, 2016;Velikije Luki in memoriam,
Tallinn,1992; M.Ilmjärv Hääletu alistumine,  Tallinn, 2004;  www.rindeleht.ee/foorum/phpBB2/viewtopic.php?f=42&t...sid.

Loe lisaks....