Johannes-Eduard Allikas (1895 – 1952) sõjaväelane, VR II/3

Johannes-Eduard Allikas (1895 – 1952) sõjaväelane, VR II/3
Sünd.14.03.1895  Rapla v.
Surn. 13.05.1952 Tallinn
Johannes Allikas  sündis harjumaal Kuusiku mõisas talupidaja peres.  Ta  õppis ministeeriumikoolis, töötas pärast kooli sepana.  Teenis  I Ilmasõja ajal tsaariarmee jalaväes. Vabadussõjas oli alates 19.02.1919 vabatahtlikult Kalevlaste Maleva reservis, hiljem tehnilises roodus.  1919.a juulist sai vanemallohvitseriks.  Võitles lahinguis Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja  Pihkva rindel. 1919.a. aprillis  sai Peteserimaal Suur- Bereznjuki küla all haavata. Oli kuulipildujate  komando nooremohvitseri kt 1920.a., sama aasta  augustis vabastati teenistusest. Temale  anti lahingulise vahvuse eest 1919.a. Saputschje küla all VRII/3.  Lisaks sai autasuks  Harjumaal  Rae vallas Lõhe talu. Ta oligi talupidaja,  kuni 1939.a., siis siirdus koos pojaga Tallinna. Töötas Fr.Krulli masinatehases sepana. Oli VRVÜ Tallinna osak. liige. Nõukogude okupatsiooni ajal töötas Tallinnas masinatehases Ilmarine  sepana.  Oli märtsis 1949.a. küüditatute nimekirjas, polnud aga äraviimise ajal kodus ja pääses  Siberisse viimisest.
Johannes Allikas oli kaks korda  abielus. Esimene abikaasa oli Lisette. Teine abikaasa oli Johanna-Hermine kellega  neil oli kolm last. Abikaasa ning tütred Linda ja Salme küüditati 1949.a. Siberisse. Poeg  Einer-Johannes arreteeriti 1945.a. nõukogude võimumeeste poolt.
Andmed: Autorite kogu „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“ Viljandi, 2016;