Jakob Linzbach (1874 – 1953) keeleteadlane, semiootik ja interlingvist

Jakob Linzbach (1874 – 1953) keeleteadlane, semiootik ja interlingvist
Sünd.21.06.1874 Kloostri v.
Surn. 30.04.1953 Tallinn
Jakob Linzbach sündis Harjumaal Risti kihelkonnas Kõmmaste külas. 1891. a. lõpetas Jakob Linzbach Tallinna Tehnilise Raudteekooli, töötas kuni 1899. aastani mitmel pool Venemaal raudteedel ja seejärel Moskva veevärgi rajamisel. 1902. a. asus ta elama Peterburi, kus rajas peatselt litograafia artelli ja viis aastat hiljem joonestustöökoja. Tänu omandatud oskustele litografeeris ta hiljem oma väljaanded ise. 1915. a. sulges Jakob Linzbach töökoja, et pühenduda täielikult teadusele ja lõpetada töö probleemi kallal, mis oli teda huvitanud juba 16. eluaastast peale. 1916. a. kevadel ilmus Petrogradis raamat  FILOSOOFILISE KEELE PRINTSIIBID, milles ta esitas üldsemiootika ülesehituse programmi. Pärast revolutsiooni töötas J. Linzbach joonestusõpetajana Petrogradis, 1920. a. pöördus ta tagasi Tallinna. Juba järgmisel aastal andis ta välja brošüüri nn transtsendentaalsest algebrast.  Teose ilmumiskeeleks oli oktsidentaal, tõlkijaks teine Eestist pärit tehiskeelelooja E. v. Wahl (oli maetud Siselinna Al.Nevski kalmistule, ümbermaetud 1996.a. Pajusi mõisa kalmistule). Selles käsitluses tegi Jakob Linzbach ettepaneku asendada matemaatilistes valemites tähed piktograafiliste kujutistega. Ta oli Tallinnas 1921.a. asutatud interlingvistikaühingu KOSMOGLOTT president. 1922. a. andis Jakob Linzbach Tallinnas välja  mitmeid keelealaseid  vihikuid ja brošüüre. Ta püüdis välja töötada universaalset keelt. Samuti sõnastas ta keelte paljususe printsiibi iga keele sees, ta formuleeris ja rakendas oma raamatus (1916)  kahendsüsteemi ja ühendsüsteemi.1924. a. sõitis Jakob  Linzbach Pariisi, kus ta elatus kartograafiatööst ja tegeles edasi oma uurimustega. 1925. a. Ilmus tal Pariisis uus keele ja matemaatika-alane brošüür.  Omandanud prantsuse keele, hakkas ta 1930. a. tõlkija  vahenduseta välja andma litografeeritud ajakirjavihikuid pealkirjaga   Idéographie mathématique. Etude du langage philosophique par Jacob Linzbach. 1930. a. ilmus 22 vihikut, järgmisel veel kolm. 1931. a. suvel ilmusid need ühiste kaante vahel kahesajas eksemplaris alapealkirjaga Algèbre figurée. I.Interprétation idéographique de l ́équation du premier degré à une inconnue. See jäi Jakob Linzbachi viimaseks trükivalgust näinud tööks ja tema piktograafia-alase süsteemi kõige põhjalikumaks esituseks. 1941. a. pöördus Jakob Linzbach okupeeritud Prantsusmaalt tagasi Tallinna kavatsusega uurimistööd  jätkata. 1944. a.  (nõukogude Vene märtsipommitamise ajal) hävis suur osa tema materjale ja käsikirju ning pärast sõda püüdis Jakob Linzbach neid uuesti kirja panna. 1950. ja 1952. a. esitas Jakob Linzbach oma käsikirjad NSVL ja Eesti NSV Teaduste Akadeemiale, sai aga negatiivsed retsensioonid. Esimene positiivne hinnang Jakob Linzbachi tööde kohta ilmus Tartu Ülikooli Toimetistes 1965. a., kus autor J. Revzin arvas väärivat tema esikteos  üldsemiootika põhiteoste nimekirja kanda. (Ревзин, И. И. О книге Я. Линцбаха Принципы философского языка. Опыт точного языкознания. – TRÜ Toimetised, vihik 181. Töid semiootika alalt II. Tartu, 1965,) Kaks Jakob Linzbachi käsikirja osteti 1974. a. L. Velliselt, ülejäänud materjalid andis 1986. a. üle Jakob Linzbachi pojatütar Tiina Linzbach Tallinnast. Jakob Linzbachi tööd on huvi pakkunud filoloogidele, semiootikutele, informaatikutele ja matemaatikutele, ta on kahe plaankeele koostaja. Tema mitmekülgne teaduslik tegevus ajendas mõttekaaslasi asutama Jakob Linzbachi Seltsi. Jakob Linzbach oli abielus, tema poeg Peeter Linzbach oli mainekas teatri-ja filmikunstnik (maetud Pärnamäe kalm.)
Andmed: K.Laane ERAARHIIV; AKADEEMIA nr. 3, 2007; tp://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/46409/f101_linzbach.pdf; http://keeljakirjandus.eki.ee/Kroonika886.pdf,;

Loe lisaks...