Gustav-Evert Mesiäinen (1886 – 1967) pedagoog ja helilooja

Muusik ja Pedagoog

Kultuurilooline haud

V, C I, 21-19, 2-kohaline kirstuplats

Maetu Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Gustav Mesiäinen 05.07.1886 10.06.1967 14.06.1967
Mare Mesiäinen 19.01.1984
Rauha Peeboste 27.08.1928 19.02.2014 29.10.2016

 

Gustav-Evert Mesiäinen (1886 – 1967) pedagoog ja helilooja
Sünd. 05.07.1886.a. Paukala,  Peterhofi mk.
Surn. 10.06.1967.a. Tallinn
Helilooja Tuudur Vettik on kirjutanud 1967.a, et suomen poika Gustav-Evert Mesiäinen  pärines süda Soomest Mikkeli kihelkonnast. Sealt rändasid tema vanemad Gustav-Adolf ja Maria Mesiäinen Ingerimaale. Gustav  õppis Strelna ministeeriumikoolis kuni 1901 a. ja Peterhofi põllutööndusmesinduskoolis aastatel 1902 - 03, Kolppana Õpetajate Seminaris kuni 1908. aastani. Gustav Mesiäinen töötas õpetajana  Ingeris ja Peterburis aastatel 1908 – 1919. Vabadussõjas võitles ta 1919.a.Ingeri polgus. 1920.a. tuli Gustav Mesiäinen Eestisse mis sai tema teiseks kodumaaks. Aastatel 1920 - 1923 töötas Gustav Mesiäinen õpetajana Tallinnas (II ja XV algkool,kommertsgümnaasium, II Täiskasvanute Gümnaasium, kaubanduskool). Siin töötas ta ka  noorteühingus TUNGAL lastekoori juhina ja veel mitmes seltsis koorijuhina. Tema edukas töö äratas tähelepanu ja ta suunati õpetajaks Rakvere Õpetajate Seminari aastatel 1923 - 32 ja Poeglaste Gümnaasiumi aastatel 1924 - 26. Siin kasvatas Gustav Mesiäinen terve rea noori koorijuhte üles. Asjatundliku  koorijuhina  oli tema juhatada ka Rakvere  koor LAULUMEHED, ta  oli koorijuhiks Rakvere ja vana Virumaa teistegi paikade laulupäevadel.  1932.a. õpetas ta taas Tallinnas. Ta töötas Tallinnal IV algkoolis  õpetajana  30.-datel aastatel, oli ka koorijuht. G.Mesiäinen oli innukas uute ideede otsija  kooli lauluõpetuses. Ta hakkas juba 1920.ndatel  käsitlema  relatiivset noodiõpetuse süsteemi, nö toonika-do meetodit. Gustav Mesiäinen tõlkis ja kohandas Eesti koolidele Aksel Törnuddi  RAHVAKOOLI LAULUÕPETUSE milline ilmus soomekeelsena  1913. a .Porvoos. Hiljem tõlkis ja kohandas Eesti koolidele ka  Sortavala  Seminari muusikaõpetaja Vilho Siukoneni ramatu LAULU ÕPPEVIIS (1931), ka see põhines  relatiivsel süsteemil. Ta koostas ka ise metoodilisi käsiraamatuid, näit. LAULMINE ALGKOOLIS  I ja II (1924/1925). Tõlkis veel mitmeid raamatuid ja  avaldas mitmeid muusikahariduslikke artikleid MUUSIKALEHE-s jm. Gustav Mesiäinen oli koos Riho Pätsi ja August Kiissiga üks aktiivsemaid relatiivse noodiõpetuse süsteemi propageerijaid ja elluviijaid. Selle süsteemi alusel töötasid mitmed eestiaegsed edumeelsemad lauluõpetajad  üle terve Eesti. Selle tööga raius Gustav Mesiäinen  oma nime jäädavalt eesti koorilaulu ajalukku.  Ta on  komponeerinud laule sega- ja lastekoorile, seda ala ta ei harrastanud eriti innukalt ja see jäi rohkem asjaarmastaja tasemele. T.Vettik iseloomustas teda kui temperamentset, rahutut ja otsivat inimest. Ene Kangron meenutas teda kui eesti muusikaõpetuse põhialuste loojat, kes rõhutas, et õpetaja peab jälgima tervet klassi, õpilasele ja õpetajale on kahjulikud nii unisus kui sõnaohtrus, laulu tuleb korraga alustada ja karjumine on kasutu. Tänagi olulised nõuded.
Oma töös oli Gustav-Evert Mesiäinen aus ja jäägitult pühenduv. Gustav Mesiäinen juhatas ka soome keele õppekursusi. Ta töötas innukalt pea oma surmani, lahkudes  elevate hulgast 81.aastasena.
Andmed: K.Laane ERAARHIIV; A.Elango EESTI KIRJANIKE JA KULTUURITEGELASTE PEDAGOOGILISI SEISUKOHTI, Tallinn, 1980;