Eduard Alwer (Eduard-Hans-Christian) (1886- 1939), Kaitseliidu ülem 1919.a., VR I/3

Eduard Alwer (Eduard-Hans-Christian) (1886- 1939), Kaitseliidu ülem 1919.a., VR I/3
Sünd. 27.03.1886.a. Valgas
Surn. 15.08.1939.a. Tallinnas
Eduard Alwer sündis Valgas. 1906.a. lõpetas ta  Tartu Aleksandri gümnaasiumi.  Alustas meditsiiniõpinguid Viini Ülikoolis, kuid naasis Tartusse, asudes  õppima õigusteadust.  Tartu Ülikoolis ühines Alwer esimese eesti korporatsiooniga Fraternitas Estica. 1911.a. lõpetas Eduard Alwer Moskva Ülikooli õigusteaduse magistrina ja asus tööle Riia ringkonnakohtusse kohtuameti - kandidaadina. Juba järgmisel aastal pääses Alwer aga tööle hilisema riigivanema ja Eesti Panga presidendi õigusbüroosse Riias vandeadvokaadi abiks. Ed. Alwer  oli Riias Eesti Hariduse ja Abiandmise Seltsi juhatuse liige aastatel 1912 - 1913 ja aastail 1914 - 1915 juhatuse esimees kuni evakueerimiseni Tartusse. Siin töötas Ed.Alwer sõjapõgenike organiseerimiseks ja aitamiseks loodud ühenduse Põhja Abi ülemana.
1917.a. märtsis määrati Ed.Alwer eesti vabatahtlikest miilitsa ülema abiks, aprillis Läänemaa miilitsakomissariks maakonnakomissari õigustes, mais jäi Alwer maakonnakomissariks. Alwer valiti Haapsalu linnavolikokku, mille esimeheks ta valiti. Tema ettepanekul otsustas volikogu üle minna eestikeelsele asjaajamisele.
Tema ja polkovnik Tõnissoni organiseerimisel aitas 1. Eesti polk relvastada ja koolitada Läänemaa omakaitset, mis loodi laguneva Vene armee marodöörluse ja kommunistide ohjeldamiseks.
Ed Alwer määrati 1918.a. Siseministeeriumi miilitsaosakonna juhatajaks, veebruaris sai sellest Politsei Peavalitsus. 31. märtsil 1919 määrati Alwer Kaitseliidu ülemaks. Kaitseliitu juhtis ta 1919.a. sügiseni jäädava lahkumiseni riigiteenistusest.
Eesti Vabariik hindas Ed. Alweri teeneid Vabadussõjas Vabadusristi I liigi 3. järgu annetamisega  (keeldus seda vastu võtmast kuna pidas oma teeneid VR kõrgeima järgu vääriliseks). Ed Alwer sai 1929.a. Kaitseliidu päeval II klassi Kotkaristi.
1920.a. oli ta Rekvireerimiste ja Sõjakahjude Hindamise Peakomisjoni esimees ja Eesti - Läti piiriküsimuste lahendamise komisjoni liige. 1935 - 1936.a. oli Alwer sihtasutuse „Eesti Kultuurfilm" direktor. 1937.a. asus ta juhtima aktsiaseltsi Eesti Näitus. Ärimaailmas toimis Alwer Eesti Lloydi ja Eesti Tubaka käivitaja ja juhatuse liikmena. Tema seltskondlikku tegevusse mahtus ka tegevus Välis - Eesti Ühingus alates 1939.aastast.
Eduard  Alwer oli kaks korda abielus. Esimene abikaasa oli  Selma-Amalie-Henriette. Neil olid ühised tütred Heljo ja Rita.  Abielu lahutati. Teine abikaasa oli  Frieda-Aurelie, ka see abielu lahutati. Eduard Alweri  tütrepoeg on poliitik Siim Kallas.
Andmed: Autorite kogu „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“ Viljandi, 2016; H.Walter „Eduard Alwer“, Tallinn, 2002 (ettekanne Liiva kalmistul);