Arhidektuurimälestised
Rahumäe Kaarli kabel
Kaarli kirikut jäljendav kabelihoone asub Rahumäe kalmistul vanas osas Rahumäe tee poolses küljel ümbritsetuna hauaplatsidest.
1910.aastal Kaarli koguduse peakoosolekul võeti vastus otsus ehitada kogudusele kuuluvale matmisalale kabel. Algselt sooviti ehitada ühine kabel koos teiste kogudustega, kuid peale aasta möödumist jõuti järeldusele, et koostööst ei tule midagi välja. 1911.aastal telliti Voldemar Lenderi ehitusbüroolt projekt. Kabeli projekteeris ja ehitust juhtis arhitekt Anton Uesson. Kabel õnnistati sisse 6.detsembril 1913.aastal
Anton Uesson õppis arhitektuuri Riias ja lõpetades oma õpingud asus elama ja töötama Tallinna. Esimese Maailmasõja aegsel perioodil oli Uesson väga produktiivne arhitekt, tema projektide järgi valmis üle 300 ehitise Tallinnas. Esimese Eesti Vabariigi ajal tegeles ta Tallinna linna juhtimisega, andes linnapeana ja hiljem abilinnapeana oma grandioosse panuse linna ilme kujundamissesse. Tema elutee lõppes Sverdlovski vanglas. Kahjuks on geniaalse arhitekti ja teeneka linnapea matmispaik teadmata, kuid mälestus suurest linnajuhist on igaveseks talletatud Rahumäe kalmistule tema käe all valminud kahe torniga kabelihoones.
Kaarli kabel ei ole tänapäeval kasutusel.
Rahumäe kalmistu Pühavaimu kabel
Pühavaimu koguduse kabel valmis 1932.aastal. Teisipäeval 24.juulil toimus kabelis sisseõnnistamise tseremoonia. Samal päeval avati ka kabeli seinal mälestustahvel vabadussõjas hukkunud 16. Pühavaimu koguduse liikme nimega. Langenute nimede kohale olid kivisse raiutud sõnad „ 1918-1920. Isamaa ilu hoieldes, vaenlase vastu võideldes“ Sõjas hukkunute nimede alla olid piiblisõnad „Ole ustav surmani, siis tahan mina sulle elukrooni anda“ Mälestustahvel hävitati, pikka aega olid seinal säilinud piiblisõnad, kuid need värviti üle 1980.aastate algul, kui kabel taas kasutusele võeti.
Pühavaimu kabeli projekteeris üks Tallinna tollaseid esikarhitekte Elmar Lohult.
Elmar Lohk oli 1930.aastal väga produktiivne arhitekt ja funk stiili viljeleja. Tema poolt projekteeritud suurehitiste näiteks saab tuua - hotell „Palace“ ja Vabaduse väljak 10 hoone, seega insener Lohk on andnud suure panuse Tallinna peaväljaku ilme kujunemisel. Elmar Lohk sündis arsti haridusega diplomaadi perekonnas 1901.aastal Vladivostokis ja hariduse omandas Saksamaal. Tema on esimese Eesti vabariigi ajal töötanud Tallinna linnaarhitektina ja hiljem mitu aastat Tallinna Tehnikaülikooli professorina, 1943.aastal lahkus insener Lohk Eestist. Rootsis sai temast tuntuim Eesti soost arhitekt, Elmar Lohk on pälvinud rahvusvahelise tunnustuse haiglate projekteerijana. E.Lohu elutee lõppes 11.veebruaril 1963.aatal Göteborgis. Insener Lohu pärandi säilimise eest kannavad hoolt tema järeltulijad nii Rootsis ja Eestis. Rootsis on rajatud Elmar Lohu nimeline stipendiumi fond.
Kabel on kasutuses tänaseni.