Arhidektuurimälestised
Vana-Kaarli kalmistu kabel
Vanim säilinud kabel asub Tallinnas Siselinna kalmistul. Vana-Kaarli kalmistu väravaehitis, mis jäljendab Tõnismäel asuvat Kaarli kirikut ja Rahumäe kalmistu Kaarli kabelit, valmis 1883.aastal. Geniaalne baltisaksa arhitekt projekteeris kalmistule värava, mille ühte külge ta mahutas väikese kabeli ja teise planeeris kalmistu majandusruumi.
Vana-Kaarli kalmistu värav on projekteeritud Friedrich Axel von Howeni poolt, keda võib pidada üheks produktiivseimaks loojaks sakraalarhitektuuris 19.sajandi Eestis. Tema projekti järgi on ehitatud Jüri, Rapla, Iisaku kirikud ja ümber ehitatud Kuusalu kirik. Tallinna linnanõunikuna on Howen andnud oma panuse Tallinna arengusse ja teda võib pidada üheks muinsuskaitse liikumise algatajaks Tallinnas.
Kabel on tänaseni kasutuses.
Siselinna kalmistu punane kabel
Kabel on ehitatud 1920.lõpp – 1930.algus, maapealne osa on väike kabel jumalateenistusteks ja selle all asub hauakamber. Puuduvad andmed sinna maetute kohta ning kabeli ehitamise kohta. On teada, et 1970.aastatel huligaanid rüüstasid hauakambri ja tõid sealt välja maetute säilmed, mis maeti pärast kalmistule maamulda.
Kabeli kohta on legend, keegi ei oska öelda kas vastab ka tõele. Peale revolutsiooni suri Tallinnas naine, kelle testament kohustas lähedasi teda matma kodulinna Kiievisse. Kuna see ei olnud võimalik ja lähedased lootsid, et nõukogude võim lõpeb peatselt, asetati proua kirst kabeli alla hauakambrisse. Aasta möödus aasta järel aga midagi ei muutunud. Iga nädal käis naise abikaasa kalmistul, laskus hauakambrisse ja veetis seal mitmeid tunde. Jõuluks tõi abikaasa kuuse ja süütas küünlad hauakambris, nii kestis kõik kuni 1940.aastateni, kui Eestisse tuli nõukogude võim. Naise säilmed võeti hauakambrist välja ja meti kalmistule maha ning abikaasa elupäevad lõppesid Siberis vangilaagris.
Kabel ei ole kasutusel.
Hävinenud kirik Siselinna kalmistul
1856.aastal lasid Tallinna kaupmehed Aleksandr Jermakov ja Ivan Germanov ehitada Aleksander Nevski kalmistule kiriku. 9.märtsil 1944.aastal tabas kirikut pomm, kui Nõukogude õhujõud Tallinna pommitasid. Kirikus oli tegev kogudus kuni kirik hävines. 8.märtsil 1944.aastal toimus Aleksandri kirikus viimane laulatus.